Paide kreis

Järva kreis Paide kreis
saksa keel Kreis Jerwen Der Weissensteinsche Kreis
vene keel Йервенский уезд Эрвенский уезд Вейсенштейнский уезд
Pindala: 2340 km²
Elanikke: 52 673 (1897)
Rahvastikutihedus: 22,5 in/km²
maakonnalinn: Paide

Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917.

Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.

Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn.

Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond.

Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.

Järva kreisi haldusjaotus

Järva kreis 1783. aastal

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Järva kreisi põhjapoolsed alad Schuberti kaardil

Järva kreisi Kesk-Eesti alad

Järva kreisi Kesk-Eesti alad

Paide ehk Järva kreis jaotus Ida-Järvamaa ja Lõuna-Järvamaaks, 19. sajandi alguses kaheks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 8 kirikukihelkonda Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Paide (Kreis-Stadt Weissenstein)

Ida-Järvamaa Territoorium 1331 ruutversta, territooriumil: 4 kirikukihelkonda Ambla kihelkond (Ampel) Järva-Madise kihelkond (St. Matthäi) Järva-Jaani kihelkond (St. Johannis) Koeru kihelkond (St. Marien-Magdalenen)

Lõuna-Järvamaa Territoorium 1009 ruutversta, territooriumil: kreisilinn Paide (Weissenstein) 4 kirikukihelkonda Peetri kihelkond (St. Petri) Paide kihelkond (Weißenstein) Anna kihelkond (Annen) Türi kihelkond (Turgel).

Järva kreisi kiriklik jaotus

Kreisi territooriumil asusid järgmised 1627. aastal moodustatud Järva praostkonna kirikukihelkonnad: Ambla kihelkond, Järva-Madise kihelkond, Järva-Jaani kihelkond, Koeru kihelkond, Peetri kihelkond, Paide kihelkond, Anna kihelkond, Türi kihelkond.

Adrakohturingkonnad

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

• Ida-Järvamaa adrakohtunik (Ost-Jerwenscher Hakenrichter) Ambla, Järva-Jaani, Järva-Madise ja Koeru kihelkond
• Lõuna-Järvamaa adrakohtunik (Süd-Jerwenscher Hakenrichter) Järva-Peetri, Paide-Anna ja Türi kihelkond

1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutses Paide kreisis Paide ülemtalurahvakohus (kohtu eesistuja Jossif Kaminski).

Taristu

Paide kreisi läbis Balti raudtee ja kreisi Ambla kihelkonna Tapa alevikus asus Tapa raudteejaam, kust Tallinna–Narva raudteelt alates 1876. aastast hargnes ka Tapa–Tartu raudtee, mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline raudtee sõlmjaam.

Kreisiülemate loend

NB! Loend on mittetäielik"

• ...1787... Friedrich Johann von Paykull, kreisiülem ehk kreisi Politseivalitsuse ülem
• ...1813... Otto Hermann von Mohrenschildt
• enne 1893–1905 Nikolai Denissovitš Stankevitš
• 1905–1912 Ernst von Grünewaldt
• 1912–... Narkiss Feliksovitš Senko-Popovski

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 500–525.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 86-95.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 100.
• Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.